Kaarli blogi: Hilinenud Türgi postitus ja muud tegemised

Kuidagi väga kiire on olnud peale Türgist tulekut ning ei ole suutnud ennast Blogi kirjutamise peale suunata. Nüüd ma lõpuks jõudsin.
Enne Türki minekut oli tegelikult üks võistlus veel.

Tallinna MV öine

Võistlus toimus Keila-Joal, kus eelmine aasta toimus TOW finaal. Võtsin väga rahulikult kuna polnud konkurente( Peale Mati) ja ei tahtnud end enne Türgit väsitada. Lõppeski see sellega, et raja lõpu osas sain Tomiga(M18 ainus osaleja) kokku ja sealt edasi jalutasime koos. Tulemuseks: mina ja Tomi võitsime iseenda konkurentsis(Mati ei saanud tulemust).

ISF MM Türgis 18-24.04

#Kui_ise_Orienteerujat_loed

Nüüd jõudsimegi selle postituse sisuni. Järgmisele ISF MM-le mineku mõte tuli aastal 2013, kui eelmine ISF MM läbi sai. Koguaeg panustasin ma selle peale, et saan Selected tiimiga minna ning ei muretsenud väga mineku pärast. Siin märkuseks, et iga riik saab panna igasse vanuseklassi kooli tiimi ning kooli tiimi olemasolul

Reaali tiim

Selected tiimi. Kui sügisel kuulsin, et kooli tiimi ei panda minu vanuseklassis, läks peast läbi mõte, et kas nüüd jääbki minemata. Natuke mõeldes tuli mul idee, et võiks enda koolist tiimi kokku panna. B-klassist saaks Markuse ja siis leiab kellegi kolmanda ka. Mõeldud tehtud ja Reaalkool pani esmakordselt ISF MM-le M2 koolitiimi välja. Peale seda sain ma ülesande Sass(3.liige) poole aastaga orienteeruma õpetada. Kusjuures Sass oli isegi nii tubli, et sai talve eestikatelt pronks medali. Nüüd üritusest endast.

Paar lennukiselfit

Saime Istanbuli peal tiirutada 45min

Tallinnas said kõik Eestist tulijad kokku ja räägiti mis edasi saab. Igaüks sai endale Eesti särgi. Lennujaamas suutsin juba väikese segaduse tekitada, kui tahtsin minna läbi Passi kontrolli ukse, aga mul ei olnud kaasas vanema luba. Tuligi välja, et peame sellistest ustest kõik koos läbi minema. Lennu peal sai Orienteeruja läbi loetud. Istanbulis sai ümber istutud ja selles kuulsas passikontrollijärjekorras oodatud. Olen käinud seal lennujaamas 5x ja seekordsed 30min ootamist ei olnud kõige hullemad. Kahe lennu vahe oli u 30min, aga kuna pool teise lennu seltskonnast(meie + tantsugrupp) oli selle lennu peal, siis pandi kohe silt, et hilineb. Antalya lennujaamas pidime kokku saama Liinaga, aga keda polnud oli Liina. Proovisin helistada talle, aga ma ei teadnud saksa telefoni koodi. Siis ei jäänudki üle midagi muud, kui vaadata kuhu ta end paariks(10) tunniks sisse on sättinud. Ikka ei leidnud. Siis helistasin emale, et ta annaks saksa telefonikoodi ja leidsin lõpuks Liina teisest terminalist üles.

Meid jaotati ära kahe bussi vahel, millest üks läks ühte hotelli ja teine teise. Bussijuht muidugi ei teadnud kuhu sõita ja nii me sõitsimegi u 45min lennujaamast hotelli.

Antalya öösel

Päev 2

Leia sisalik

Ametlikult polnud me veel võistlustele jõudnud ning pidime täna hommikul sõitma bussiga Antalyast Tekirovasse. Buss läks pärastlõunal ja seega oli hommikul aega ringi vaadata. Sõime ära ja pärast seda läksime Andresega linna vaatama. Tänu minu headele navigeerimisoskustele jõudsime suurde rannapromenaadile, mis oli u 3x pikem kui Pirita rand. Inimesi küll oli, aga ujujaid see eest oli üksikuid. Seal nägime ka teise hotelli seltskonda, kelle hotell asus täpselt ranna kõrval. Leidsime mingi wifi putka, kust sai aeglast netti, sisalikke, minilinna ja rohkem eriti ei näinudki. Kusjuures Türgis saab igal pool maksta eurodega ning ma lol vahetasin ikka kodus kohalikuks valuutaks. Bussiga ära sõites oli veel segadusi mittu. Küigepealt olin kma unustanud toa võtme endale tasku ja pidin ruttu tagasi jooksma. Edasi märkasime, et Laurit pole??? Kohe jooksis Raivo Sherlockina teda otsima ja 5min hiljem olid mõlemad bussis. Lauri oli otsustanud poodi minna

Kellel on suurem muskel?

Bussiselfi

Kohal õiges kohas

Eestlaste chill #Mind_pole

Pärast u 1h sõitu jõudsime hotelli Queens Park. Sisse sõites nägin kohe 5-t tärni ja kohe tõusid lootused. Hotellil oli küll 5tärni, aga kuna hooaeg veel ei käinud, siis oli näha vahepeal inimesi kes lõikasid hekki või ehitasid päiksevarje. All Lobbys saime tuttavaks eestlaste kohaliku abistajaga. Ta nimi oli Mustafa ja lõpuks saime temaga headeks sõpradeks. Teine abistaja oli veel ja ta nimi oli Asya. Enne tubadesse minekut saime veel süüa ja siis saime toad ja võistlusemeened. Igal toal oli rõdu, telekas, vannituba ja minibaar, seif. Kõik mida eluks vajad.
Õhtul tegime veel väikse jooksuotsa, kus ma tutvusin Vahemerelise okkalise põõsastikuga. Õhtuti olid koosolekud, kus räägiti järgneva päeva bussiajad ja muu tähtis informatsioon ära.

Grupipilt

Päev 3

Eestlased avamistseremoonia rivis

Lähem vaade

See oli ametlik võistluse esimene päev ja Modeli päev. Modelile pidime algselt sõitma 8.30, aga kuna Tomi ja Lauri hilinesid sõitsime hoopis 9.30. Model toimus mere ääres arheoloogiliste varemete kõrval. Liikuda oli väga raske, et terveks jääda ja kõik seal metsas tahtis haiget teha. Markus kukkus kaljult alla ja lõhkus kompassi. ise jäi terveks. Tagasi tulles tegime lätlastega ühe kaardimängu ja peale seda algas avamis tseremoonia.

Venna õe pilt

Amphiteatris

Ma sain silti hoida :)

Mina hoidsin Eesti silti ja Tomi sai lipu. Õue rivistati riigid järjest ja siis sai jälle u 45min oodata. Sel ajal tehti pilte, selfisi ja peati lipu-battle(kes suutis lippu paremini lehvitada).Edasi jalutasime kolonnis amfiteatrisse, kus sai jälle oodata 45min, enne kui midagi toimuma hakkas. Sel ajal mõeldi välja järjest uusi tegevusi, millega end lõbustada. Etendused olid avamisel toredad ja huvitavad, aga sellele eelnenud ootamine oli liiast. Avamine kestis kokku 3.30h. Õhtul sain kokku Silva-o-campist tuttavate Iisraellastega ja chillisin.

Päev 4 Long

Päikeseloojang

Jõudiski kätte esimene võistluspäev. Kaardi
töö ja trenn olid tehtud ja üle jäi ainult vormistamine. Raja algus läks hästi ning raja keskel pika etapiga ei osanud orvandite suurust hinnata ja läksin 7min-ks orbiidile. Peale seda korrutasin endale, et võitlen lõpuni ja lõpptulemuseks jäi 11koht 6min kaotusega. Suutsin selle tulemusega olla parim eestlane. Õhtul sain kokku slovakkia tüdrukutega, kes olid ka tuttavad Silva-o campist. Mingi aja möödudes ühinesid Liina, KZ ja Tomi ja nii see õhtu läks. Õhtul ei pidanud muretsema, sest järgmisel päeval oli puhkepäev.

Päev 5 Puhkus

Puhkus

Eesti laud

Terve päev sai tõeliselt puhata. Päevitasime, ujusime, mängisime noolemängu, käisime vahupeol. Õhtul oli kultuuriõhtu. Sealt sai palju kaarte ja sööki. Saime aru, et Eesti 12,5m mäed on ületamatud. Hiljem õhtu poole toimus iga riigi esitus, kus me tegime 3x järjest kaerajaani. Isiklikult meeldis väga Austria esitlus ja Soome oma. Ei teagi kes võitis. Õhtul tuli vara magama minna, sest homme on lühirada.

vahupidu

Päev 6 lühirada

Õhtul sai võimeldud ka

#Õnnelikud

Lühirada toimus 600m kõrgusel Beycikis. Stardi väravatega oli seal ilmselgelt liialdatud. -40min värav, -10värav ja -5 värav. See tekitas ikka väga segadust. Kaart oli väga üldistatud, kuna seal oli palju kive. Kui lõpetasin olin 1. ja oli juba lootus, et unistus täitub ja jään esimeseks. Algul langesin 2-ks ja lõpuks 3-ks. Medal väga hästi. Pronks medali sai veel Laura-Liis Kütt.Viga tuli ikkagi u 4min. Ühtul sai Friendship eventi tiimid teada. Autasustaisel anti esiteks diplomid, mis olid long distancile

Poodiumipilt

mõeldud ja teiseks anti mulle M2 asemel M1 medal, mille ma pärast Tuomas Heikkiläga ära vahetasin.

Päev 7 sõprusüritus Kemeris

Külakuhi 1. punktis

Ilm oli tuuline ja külm. Kohalejõudes sain tiimiga kokku ja pidasime plaani. Saime punktid üksteisevahel üsna hästi jagatud. Esimene punkt oli 30s ponkt, aga kui sinna u 50inimest korraga läheb, tekkis kaos. Punkt tõmmati maa seest välja, tekkis suur külakuhi ja läks palju aega. Viimased läksid sinna punkti 6min, mina sain 3min-ga. Saime tiimiga 12koha, mis oli eestlastest 4-s. Tomi oli 4-s. Hallop oli 9-s. Markus oli 11-s me 12 ja Lauri 13. Läks üsna hästi kuna tiime oli 300 kanti.

Tagasi tulles toimus sulgemis tseremoonia ja anti tiimiauhinnad. Mina sain eesti lippu lehvitada :). Autasustamine tegi nukraks, sest eesti ei saanud ühtegi auhinda, isegi Fair play oma mitte. Fair play auhinna sai Uus-meremaa.Üteldi, et nad on väga sõbrallikud ja abivalmid. Tuli idee teha ka nendega tutvust ja seda sõprust ise kogeda. Selle õhtu olingi Uus-Meremaallastega, kuni ajani millal läksin

New Zealand sai Fair play auhinna

asju pakkima. Seltskonnas oli veel ka Inglasi ja Shotlasi. Huvitav oli see, et nende enda ingliskeelest ma sain aru kuna, kui mõne muu rahvaga rääkisin, siis nende omavahelisest jutust ei saanud aru(näiteks Slovakid) Just kuulata oli huvitav, sest nad elavad teisel pool maakera ja sa saad nende jutust aru.

Päev 8 tagasisõit

Äraminek algas varakult. kell 3 pidi all olema ja 4 läks buss lennujaama. Lennujaamas nägin veel uuesti Uus-Meremaallasi ning tagasilennul olid taas lennuki peal sama tantsugrupp, kes ka tulles.Sõitsime jälle läbi Istanbuli. Mõlemad lennusõidud magasin magamata ööd. Lennujaamast väljudes võeti mind ja Laura-Liisi vastu nagu Olümpia võitjaid. Tehti pilti ja anti lilled. kodus pidasime ka tordipidu.

Home Sweet Home #olümpiavõitjad

Tartu Kevad

1.päevviimane kp

Peale tulekut reedel, läksime kohe järgmisel päeval Tartu Kevadele, miks toimus eelmise aasta EMV tavaraja maastikul. Esimene päev anti kohe alguses tehnilist osa, kus tuli viga kõigil. Ka minul. Pärast seda tegi väikese ringi ja finishisse. Oma kõik vead tegingi seal ja ülejäänud rajal tuli veel üks halb teevalik. Esimese päeva võitsin. Ööbisime rõõmude juures ja vahepeal olime bussijaaamas 1h, et Liisut bussi peale panna.

Teisel päeval oli rada lühem ja jooksukam. Tegin ideaalse jooksu ja ainus millega võib nuriseda oli tempo. Alguses oli tempo aeglane. 2.päeval Andres võitis 40s, aga kokkuvõttes ikka mina. Sain 12pudelit arbuusi limonaadi.

Limpsid käes

Linnasprint

Osalesin koos Markusega ja seekord olid meil suured konkurendid. Tartust oli kohale tulnud andres ja ta tiimikaaslane Martin oli tulnud Rakverest. Me viga ei teinud ja läks hästi, aga tempo oli aeglasem,kui neil ja jäime 2-ks 40sekiga. auhinnad olid head nagu ikka. Kotitäis jogurteid, kook, Solarise 10eurine kinkekaart, küpsist, nätsu ja lendav taldrik.

Ilves 3

Ilves-3 on alati üks kevadine tähtis võistlus olnud. Seekord oli esimene päev katsevõistlus ja 2.päev karikasarja võistlus.Esimene ja teine päev toimusid Unikülas ja kolmas päev Vooremäel. Esimene päev läks hästi, tegin veatu jooksu ja võitsin. Mõned väikesed nurgad tulid sisse, aga hea jooks oli.

Teisel päeval läks algus hästi. Siis tuli teeetapp mäest üles(mille ma võitsin. Pärast seda tuli lühike etapp. Korrutasin endale, et võta rahulikult kuna jooksid just teeetappi, aga see ei aidanud ja tuli 3min viga. Peale seda sain taas hoo sisse, aga tuli veel üks viga. Pea ei olnud enam värske ja tuli mõte, et mida veel nii kaua siin metsas teen. 2.päeval läksin Oliveri juurde, et ta näitaks mulle Elvat, sest seal tuleb see nädal geograafia olümpiaadi riiklik voor. Õhtul läksime veel Tartusse kinno vaatama filmi Unfriended. Enne äraminekut käisime veel Olegi juures, kust tõi Oliver oma kõlarid ära. Kolmas päev toimus Vooremäel. Enne starti ei teinud ma endale selgeks viimast punkti ja võistluskeskuse läbijooksu ja seega jäigi läbi jooksmata. Raja algus läks hästi. Raja keskel hakkas ninast verd jooksma ja pärast seda tegin reljeefis viga. Lõpp läks ka hästi. Kolmas koht ja kokkuvõtteks ka kolmas koht.